lilli blogi

  • Katsikud olid aegade algusest peale selline sündmus, mil sugulased ja külarahvas tuli kokku, igaüks tõi kaasa midagi sellist, mida noor pere võiks vajada, külalised (!) koristasid tube, aitasid süüa teha – ühesõnaga kõik oli selleks, et aidata ja äsja lapsesaanud pere elu kergendada. Samuti, et tutvust teha inimestega, kes hakkavad beebi elus osalema – oli kombeks, et lapse kasvatamisel osales “terve küla”.
  • Tänapäeval on tihti katsikuid peetud nii, et justkui ema ise peaks kõike tegema – koristama, laua katma, lapsele parimad riided selga ajama, lootma, et ta terve see aeg ilusti magab või mängib (mida ei juhtu elusees), tõestama, kui hästi ta kogu olukorraga kohaneb, sünnitusest taastub ning toime tuleb ja külalised tulevad siis kõik koos last ja säravat ema imetlema ning komplimente jagama, et kuidas ta ikka jõuab või kui tubli ema ta on.
  • Seda kõike välja arvatud juhul, kui sul on kamp toredaid sõbrannasid, kes juba enne lapse sündi sulle peo korraldavad ning ilusaid “It’s a boy!” kaunistusi igale poole panevad. Siis on tõesti nii, et mine lihtsalt kohale ja tunne end eriliselt hoitud viimast otsa rasedana. Enamasti, aga, seda nii ei tehta, vaid kõik “asjaosalised” tahavad last vaatama ning kooki sööma tulla, kuid päris tihti ei arvestada sellega, et lapse sünd on eriline ja kohanemist vajav sündmus – perele tuleb aega anda ning külaskäikudega mitte peale käia. Nagu ma ütlesin, tänapäeval ei tulda aitama, vaid last imetlema ning seetõttu ei ole alles sünnitanud magamata emale see mingi tore või pingevaba üritus, mida on viisakas teiste poolt peale suruda.
  • Aga katsikud võivad siiski ka helgemad olla, kui on mõnusad arusaajad inimesed, eriti tore, kui tullakse nii, et kaetakse ise laud ning pakutakse magamata vanematele meelelahutust ja tuge – siis on kõik tõesti hästi.
  • Üks, mis on katsikute puhul eriti hea, on see, et tuuakse kingitusi, sest neid on vaja. Katsikud on hea võimalus endale ja lapsele midagi tõeliselt vajalikku saada ning see on see koht, kui küsitakse, et mida sa soovid, kus tuleb ausalt vastus anda, ilma võltshäbi või -viisakuseta. Tuleb otse öelda, mitte keerutada, et “ah, ei midagi”, sest kulutusi uue pereliikme saabumisega on niigi tohutult – katsikukingitused võivad palju aidata ja kui ei vasta, siis tuuakse mingeid asju, mida sa ei vaja või ei hinda ning mis koormavad su kodu. Rääkimata usutava “oi, kui lahe!” reaktsiooni manamise pingest. Alati võib, muidugi, öelda, et ei olegi midagi vaja, kui see tõesti nii on või kui on teada, et külaliste majanduslik olukord pole kiita, aga kui ikka väga tahetakse midagi kinkida, siis tehke nende elu ja kingivalik kergemaks ning öelge, mida te vajate.
  • Siinkohal tahaksingi rääkida kingitustest ja sellest, mida kingitust valides silmas pidada, et noorel perel sellest reaalselt kasu oleks. Kõik on puhtalt minu enda kogemus ja arvamus, mis, muidugi, ei pruugi teiste puhul kehtida.
  • Esiteks, uurige välja, millised on suured ja hinnalised ostud, mis on noortel tegemata ning tehke koos teiste sõprade-sugulastega üks vajalik kingitus, mida on kamba peale kergem osta, kui lapsesaajatel üksi. Näiteks, vanker, turvahäll, lapse voodi, söögitool, kandevahend jm. Nende puhul kehtib see reegel, et tuleks välja uurida täpne mudel, mida pere soovib, sest need on tõesti olulised ostud, mille kohta on ema-isa, tõenäoliselt, googeldanud, uurinud sadu lehti ja arvamusi läbi. Asjade spetsiifika on väga tähtis, eriti turvavarustuse puhul, ning välimust või koduga kokkusobivust ei tasu samuti alahinnata. Kui on vähegi võimalus valida, siis tuleb valida vastavalt noore pere soovile, sest inimesed, kes lasteasju hommikust õhtuni ei uuri ega oska analüüsida, siis selge see, et nad ei tea ka, millised on parimad ja kõige turvalisemad valikud. Kui on mure, et kingi üleandmise efekt jääb ära, siis pole põhjust – loovalt mõeldes saab palju ära teha ning kasvõi väike lipsuke suure asja küljes teeb üleandmise erilisemaks, kui lihtsalt kojuveoteenus. Aga enda kogemusest ütlen, et suurema asja saamine kingituseks oli minu jaoks isegi armsam kui lihtsalt väike nänn, sest see vajab inimeste omavahelist suhtlust ja planeerimist ehk igakülgset panust, mis siis, et see ei olnud üllatus. Pigem oli tunda hoolimist ja see on palju parem tunne.

 

  • Beebiriided
  • Ka see on minu jaoks väga oluline punkt. Teadlikke vanemaid on aina rohkem, enam ei ole nii, et kõige värvilisem trükipilt on see kõige etem või et ah, peaasi, et selga mahub, muu on ebaoluline. Beebile riiete valimisel on olulisim materjal. Kui te tahate uuele ilmakodanikule midagi riietest kinkida, siis alati jälgige, et see miski on kvaliteetne, nahasõbralik ja funktsionaalne ehk vajalik. Kui teil napivad teadmised, mida beebiriiete puhul silmas pidada, siis tehke enne ostu sooritamist kodutööd ja uurige – seda pole üldse liigne vaev teha, et näidata üles hoolivust.
  • Näiteks, kõige vajalikumad esemed – bodyd, pehme äärega püksid, magamiskombekad, toakombekad olgu alati mõnusast orgaanilisest puuvillast või soojemad kampsunid, kombekad, sokid, tekid olgu alati pehmest, mittetorkivast meriinovillast või kogunisti siidisisaldusega. Beebide nahk on nii õrn, et miski muu lihtsalt ei sobi – paljudel lastel võib alguses olla kareda lambavilla allergia, ammugi võivad sünteetilised või tundmatu odavfirma kontrollimata asjad nahka ärritada, sest keemia, mis nendes sisaldub, ei ole meile teada. Kuid, näiteks, meriinovill on väga laialt ja turvaliselt kasutatav – sobib allergikutele, on tundliku naha vastas pehme, hoiab lapse sooja ja kuivana ning ideaalne igal aastaajal kasutada.
  • Et mitte riskida, siis soovitan soojalt tunnustatud või isegi kodumaiseid tegijaid. Kui on hea toode ning hea materjal, saab see nii armsaks, et ema ei raatsi seda eset ka peale laste suureks saamist ära anda või maha müüa – hoiab meenutuseks kapinurgas ja loodab, et ehk hindavad ka oma lapsed neid kunagi nii, et omakorda uuele põlvkonnale selga panna.
  • Riiete valiku puhul on tähtis ka suurus – mina soovitan alati number suurem võtta, näiteks 62, või valida pikendatavate käiste-säärtega tooteid, sest kui ei ole teada, millal katsikule üldse kutsutakse, siis kindlam on suuremad asjad valida – tõenäoliselt on laps külastamise ajaks juba kuu vanune ning vastsündinu suurused hakkavad väikseks jääma. Pealegi, enda kogemusest võin öelda, et noortel vanematel on suurest ootuse õhinast vastsündinu suurusi ja riideid päris palju kokku ostetud ega ole aimanud, kui kiiresti uus suurusnumber ette võib tulla, nii, et veidi suuremad riided on igal juhul hea valik.

 

  • Mänguasjad
  • Mänguasjade puhul on väga oluline materjal ja ohutus. Beebid topivad KÕIK mänguasjad suhu ja eriti tõsine närimine hakkab pihta siis, kui hakkavad hambad tulema, seega valige sellised asjad, mis kannatavad seda kõike välja. Kõik mänguasjad peavad olema kontrollitud, testitud, beebisõbralikest materjalidest ning kergesti haaratavad. Kindlasti ei tohiks need sisaldada ohtlike allaneelatava suurusega osi või pikki paelu, mida korralikel beebitoodetel enamasti ei olegi. Ärge minge seda teed, et ah, käib küll või võtan odavama. Kui ei ole võimalik ohutut ja kindla peale asja kingituseks viia, siis ärge viige üldse ja mõelge midagi muud välja, sest tegelikult ohtlikku asja ei ole odavam viia, uskuge mind. Ema seisukohast on väga hea, kui mänguasi on ka pestav, mida miskipärast paljud asjad ei ole ning mis ei oleks päris valge, sest valgena need ei püsi. Head valikud on värvilised, kõlisevad ja haaratavate osadega esemed, millega treenida lapse tähelepanu, haaramist, eseme jälgimist. Närimisleludest on parim valik naturaalsest kummist asjad, mida on hea käes hoida, ei lähe katki ega mõraseks ning on hea puhastada.

 

  • Mälestusesemed ja beebimeened
  • Ma ei tea, kuidas neid nimetada, aga selle all mõtlen neid nn tüüpilisi katsikukingitusi, nagu lapse andmetega tahvlid, beebikaardidbeebiraamatud, albumid, käte- ja jalajälgede tegemiseks karbid jne. Paljud lapsevanemad on seda meelt, et ah, milleks seda vaja ja parem kinkige vajalikke asju, aga tegelikult olen seisukohal, et mingil määral neid siiski on vaja. Lapsevanemad ise naljalt selliseid asju kokku ei osta ega oska ka esimese lapse puhul aimata, kui kiiresti see eriline beebiiga mööda läheb või kui kiiresti nad seda igatsema hakkavad, seega need meened on tegelikult päris armsad. Siinkohal oleks tore, kui asi oleks isikliku hõnguga, käsitöö või erilise disainiga ning samuti, ohutu ja kontrollitud, kui peaks lapsega kokku puutuma. Hea on, kui, jällegi, saaksid külalised omavahel selgeks teha, kes mida kingib, et ei tuleks kingituseks, näiteks, mitu beebiraamatut. Kui riiete puhul on see, et neid ikka kulub, siis neid meeneid üle ühe selletaolise tõesti vaja ei lähe.

 

  • Kinkekaardid
  • Kinkekaarte peetakse tihti mugavaks ja isikupäratuks lahenduseks, kuid minu meelest on kinkekaart üks parimaid kingitusi. Kui ikka üldse kingiideid ei ole, suvalistele asjadele ei taha raha raisata, sularaha on imelik pihku susata, siis võtke kinkekaart. Lapsevanemad saavad ise otsustada, mida kõige enam vajavad ning kinkekaardi eelis sularaha ees on ilusam välimus ja kindel koht, kus kulutada, mitte ei kao märkamatult muude ostude peale ära. Taaskord ütlen, et kingituse isikupäraseks ja eriliseks tegemiseks on vaja vaid loovust, nii et kinkekaart ei pea kindlasti alati igav ja mannetu lahendus olema.
  • Niisiis, see oli minupoolne orientiir, kuidas katsikukingitust valida ja korraldada. Alati pidage silmas ennekõike kvaliteeti – ärge kinkige midagi, mida te ise saada ei tahaks, ärge hoidke raha kokku ostes ehku peale asja, mis sellel hetkel tundub odavam, kuid tegelikkuses pere ei vaja või on lausa kahjulik, seega lõppkokkuvõttes mahavisatud raha, mis ei kõla enam väga odavalt, ning tehke eeltööd asjade kvaliteedi ja vajalikkuse välja selgitamiseks. Kui ideid, uurimisaega või teadmisi napib, siis ärge arvake, et kinkekaart on halb lahendus, ei ole! Siis ostke kinkekaart ja jätke valik noore pere teha.
  • Igal juhul pidage kingitusi tehes silmas vana head katsikukombe põhimõtet – viige midagi, mis perekonda aitab ning elu kergendab ja näidake, et te tõesti hoolite ning panite sellesse oma mõtte ja aja.

 

Lilli

https://filtrita.wordpress.com/

 

Loe ka Lilli teisi postitusi: